1990. aasta Saksa DV parlamendivalimised

1990. aasta Saksa Demokraatliku Vabariigi parlamendivalimised olid Rahvakoja (Volkskammer) valimised, mille otsustav valimispäev oli 18. märtsil 1990. Need olid Ida-Saksamaa esimesed vabad valimised pärast 1932. aastat.

Pärast teist maailmasõda kuulutati 7. oktoobril 1949 Nõukogude okupatsioonitsoonis välja marksistlik-leninistlik Saksa Demokraatlik Vabariik. 21. aprillil 1946 oli okupatsioonitsoonis moodustatud Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) ja Saksamaa Kommunistliku Partei (KPD) pealesunnitud ühinemisel Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei (Sozialistische Einheitspartei Deutschlands, SED). Kuigi ühinemine pidanuks olema võrdne, pääsesid seal kiirelt domineerima kommunistid. Kõik 1950–1986 toimunud valimised olid tüüpilised kommunistlikud valimised:

• Hääletussedelil oli ainult üks nimekiri – Saksa Demokraatliku Vabariigi Rahvusrinne (Nationale Front der Deutschen Demokratischen Republik), valijad said kas nimekirja poolt või vastu hääletada.
• Et jätta muljet mitmeparteilisest demokraatiast, eksisteerisid küll ka teised parteid, kuid tegelikult pidid nad kuuluma Rahvusrinde alla ja oma eksistentsi jätkumiseks aktsepteerima SED juhtrolli. Parteidele ei jagatud mandaate mitte hääletustulemuste põhjal, vaid fikseeritud kvoodiga.
• Valimised ei olnud salajased, Rahvusrinne võitis alati vähemalt 99,5% poolthääli (1986. aastal 99,94%), vastu hääletajaid võidi hiljem taga kiusata.

Alates 4. septembrist 1989 olid toimunud Saksa DVs valitsusvastased demonstratsioonid. 7. oktoobril, Saksa DV 40. aastapäeval, toimunud demonstratsioonid suruti maha, ligi 3500 demonstranti arreteeriti. 9. oktoobril toimus Leipzigis 70 000 osavõtjaga demonstratsioon, mida kohalikud valitsusjuhid, saamata Ida-Berliinist kindlaid käske, ei julgenud maha suruda. See viis kommunistliku režiimi kokkuvarisemiseni: 18. oktoobril sunniti erru minema SED peasekretär Erich Honecker, novembris loobus SED võimumonopolist ja teistel parteidel lubati tegutseda iseseisvalt. Opositsioonigrupid alustasid nn ümarlaua (Zentraler Runder Tisch) koosolekuid, millega hiljem liitusid SED esindajad reformide teemal läbirääkimiseks. Esimesel kohtumisel 7. detsembril 1989 teatati, et vabad Rahvakoja valimised toimuvad 6. mail 1990.

20. veebruaril 1990 võttis Rahvakoda vastu valimisseaduse, millega Rahvakoda vähendati 400 liikmeni ja otsustati, et valimised toimuvad proportsionaalselt parteinimekirjade alusel ilma valimiskünniseta. Mandaatide jagamine toimunuks suurimate ülejääkide meetodiga ringkondade (Bezirk) vahel. Lubati ka parteide ühisrindeid, nii liitus Saksamaa Liberaaldemokraatlik Partei (LDPD) mõne väiksema parteiga Vabade Demokraatide Liiduks (Bund Freier Demokraten), samamoodi sündis Liit 90 (Bündnis 90), lisaks liitusid omavahel rohelised ning Sõltumatu Naisteühendus (Unabhängiger Frauenverband). Kuid pärast ümarlauda ja Hans Modrowi valitsuse nõupidamisi teatati 28. jaanuaril 1990, et valimised toimuvad kokkulepitust varem, 18. märtsil, seega sai valimiskampaania kesta ainult seitse nädalat.

SED muutis oma nime Demokraatliku Sotsialismi Parteiks (Partei des Demokratischen Sozialismus, PDS) ja loobus marksism-leninismist demokraatliku sotsialismi kasuks. Ainult PDS-il oligi funktsioneeriv parteimasin ja piisavalt raha, teised parteid pidid alustama algusest. Samas tulid neile appi Lääne-Saksamaa parteid: igat CDU kohalikku parteid toetas mõni Lääne-Saksa CDU haru, samas Baieri sõsarpartei CSU toetas Saksa Sotsiaalliitu (Deutsche Soziale Union, DSU) ja FDP toetas BFD-d. CDU, DSU ja Demokraatlik Algus (Demokratischer Aufbruch) moodustasid valimisliidu Liit Saksamaa Eest (Allianz für Deutschland).

Algul oli suuremaks favoriidiks SPD, mis oli alles äsja taasloodud iseseisva parteina, ei omanud sidemeid SEDga, kuid tänu sidemetele Lääne-Saksa SPDga oli see piisavalt kõrge profiiliga ja suurte ressurssidega. Lisaks oli Weimari vabariigi ajal enamus SDV alast SPD kantsiks. Lisaks ei olnud Ida-Saksamaal suuri katoliiklikke alasid peale Eichsfeldi Tüüringi lääneosas, mis oleks CDUd toetanud. Lisaks peeti parempoolseid parteisid (CDU, LDPD, NDPD (Rahvusdemokraatlik Partei)) nn blokiparteideks Rahvusrindes osalemise tõttu ja kaheldi, kas nad suudavad end reformida. Arvamusküsitlused ennustasid suurt edu SPDle: ühes veebruari alguse küsitluses ennustati 54% SPD, 12% PDS ja 11% CDU.

Kuid järgmiste Lääne-Saksamaa valimiste SPD kantslerikandidaat, Saarimaa peaminister Oskar Lafontaine oli taasühinemise suhtes skeptiline, samal ajal kui CDU parteijuht, liidukantsler Helmut Kohl tegi taasühinemise nii Lääne- kui ka Ida-Saksa CDU peaeesmärgiks. Selle toetamiseks pidasid ligi 80 CDU ja CSU tipp-poliitikut ligi 400 kampaaniaüritust, 20. veebruaril 1990 kogunes Erfurdis Kohli kuulama ligi 150 000 inimest, Chemnitzis ligi 200 000.

AfD valimisloosungiks oli "Nie wieder Sozialismus" ("Mitte kunagi enam sotsialism"), programmi tähtsamad osad olid Saksamaa taasühinemine põhiseaduse alusel, eraomandi õigus, piiramatu kaubandusvabadus, Lääne investoritele kõikide piirangute kaotamine ja kohene Saksa DV marga vahetus Saksa marga vastu kursiga 1:1, lisaks sotsiaalhoolekandesüsteemi ja keskkonnakaitseprogrammi loomine, kindel energiavarustatus, Saksamaa Liitvabariigiga seaduste harmoniseerimine, pressivabadus ja endiste liidumaade taastamine.

22.–25. veebruaril 1990 võeti Leipzigis vastu SPD põhiprogramm, milleks oli liikumine ökoloogilise suunitlusega sotsiaalse turumajanduse suunas.

PDS võttis selge suuna demokraatlikule sotsialismile, soovides radikaalset demilitariseerimist nii Ida- kui ka Lääne-Saksamaal, inimeste solidaarsust, vastutustundlikku loodusmajandamist, Saksa DV sotsiaalsete väärtuste ja saavutuste säilimist, lisaks SED maareformi jätkamist. Partei ei toetanud taasühinemist, soovides konföderaalset struktuuri ja järkjärgulist üleminekut neutraalsele, demilitariseeritud Saksa konföderatsioonile.

Tulemused

Partei või valimisliit						Hääled	%	Kohti
Liit Saksamaa Eest	Allianz für Deutschland	AfD	Kristlik-Demokraatlik Liit	Christlich-Demokratische Union Deutschlands	CDU	4 710 598	40,82	163
			Saksa Sotsiaalliit	Deutsche Soziale Union	DSU	727 730	6,31	25
			Demokraatlik Algus	Demokratischer Aufbruch	DA	106 146	0,92	4
			kokku			5 544 474	48,05	192
Sotsiaaldemokraatlik Partei				Sozialdemokratische Partei in der DDR	SPD	2 525 534	21,88	88
Demokraatliku Sotsialismi Partei				Partei des Demokratischen Sozialismus	PDS	1 892 381	16,40	66
Vabade Demokraatide Liit				Bund Freier Demokraten	BFD	608 935	5,28	21
Liit 90				Bündnis 90	B90	336 074	2,91	12
Saksamaa Demokraatlik Talurahvapartei				Demokratische Bauernpartei Deutschlands	DBD	251 226	2,18	9
Roheline Partei-Sõltumatu Naisteliit				Grüne Partei-Unabhängiger Frauenverband	G-UFV	226 932	1,97	8
Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei				National-Demokratische Partei Deutschlands	NDPD	44 292	0,38	2
Saksamaa Demokraatlik Naisteliit				Demokratischer Frauenbund Deutschlands	DFD	38 192	0,33	1
Vasakpoolsete Ühendus				Vereinigte Linke	VL	20 342	0,18	1
Muud						52 773	0,44	0
Kokku (kehtivad sedelid)						11 541 155	100	400
Kehtetuid sedeleid						63 263	0,55
Valimisaktiivsus						11 604 418	100
Valimisõiguslikke kodanikke						12 426 443	93,38

Ringkondade kaupa:

Ringkond	CDU		SPD		PDS		DSU		BFD		B90		DBD		G-UFV		DA		NDPD		DFD		VL		Muud		Kokku
Rostock	211 774	34,3	153 137	24,82	142 929	23,16	17 238	2,79	20 843	3,38	16 478	2,67	27 288	4,4	11 769	1,91	4049	0,66	2443	0,40	3159	0,51	1079	0,17	4845	0,79	617 031
Schwerin	161 712	39,8	103 103	25,36	72 464	17,83	7 979	1,96	18 489	4,55	10 337	2,54	16 408	4,0	9605	2,36	2354	0,58	2176	0,54	–	–	627	0,15	1252	0,31	406 506
Neubrandenburg	151 562	36,0	89 146	21,19	108 589	25,81	8 618	2,05	12 757	3,03	6 700	1,59	26 304	6,3	7587	1,80	2172	0,52	2759	0,66	2404	0,57	693	0,16	1378	0,33	420 669
Potsdam	244 569	31,2	269 041	34,36	129 627	16,55	23 022	2,94	38 508	4,92	29 919	3,82	17 530	2,2	16 822	2,15	5903	0,75	2759	0,35	–	–	1657	0,21	3665	0,47	783 022
Frankfurt (Oder)	134 222	27,8	153 904	31,90	106 412	22,05	16 920	3,51	20 413	4,23	15 200	3,15	13 954	2,9	10 761	2,23	3476	0,72	2060	0,43	2393	0,50	937	0,19	1871	0,39	482 523
Magdeburg	386 694	44,2	240 205	27,47	124 391	14,22	17 058	1,95	38 578	4,41	17 011	1,95	15 616	1,8	17 427	1,99	5926	0,68	3382	0,39	4246	0,49	1168	0,13	2854	0,33	874 556
Cottbus	255 435	42,8	115 001	19,25	106 733	17,87	28 476	4,77	31 258	5,23	15 976	2,67	20 285	3,4	11 841	1,98	4723	0,79	3983	0,67	–	–	1106	0,19	2551	0,43	597 368
Halle	557 694	45,1	257 430	20,82	170 808	13,81	34 026	2,75	123 336	9,98	29 529	2,39	21 793	1,8	19 868	1,61	7155	0,58	3999	0,32	5297	0,43	2257	0,18	3242	0,26	1 236 434
Leipzig	371 346	39,6	201 703	21,53	135 718	14,49	94 520	10,09	50 462	5,39	31 230	3,33	15 431	1,6	17 381	1,86	6482	0,69	3044	0,32	3867	0,41	1296	0,14	4235	0,45	936 715
Erfurt	485 297	56,3	161 558	18,73	85 764	9,94	21 212	2,46	39 166	4,54	15 661	1,82	12 005	1,4	17 694	2,05	16 457	1,91	2395	0,28	2690	0,31	1289	0,15	1502	0,17	862 690
Dresden	538 240	45,0	115 893	9,68	176 629	14,76	165 280	13,81	66 392	5,55	43 702	3,65	33 770	2,8	21 475	1,79	12 897	1,08	6429	0,54	5267	0,44	1638	0,14	9282	0,78	1 196 894
Karl-Marx-Stadt	594 166	45,0	206 673	15,64	149 176	11,29	195 427	14,79	79 078	5,98	27 352	2,07	14 084	1,1	21 319	1,61	12 966	0,98	3847	0,29	5233	0,40	2323	0,18	10 086	0,76	1 321 730
Gera	253 524	48,9	85 523	16,49	65 072	12,55	42 574	8,21	26 471	5,10	13 393	2,58	7023	1,4	10 626	2,05	8709	1,68	1917	0,37	1908	0,37	831	0,16	1093	0,21	518 664
Suhl	202 403	50,6	64 384	16,09	50 235	12,55	35 647	8,91	16 593	4,15	7 508	1,88	5670	1,4	9192	2,30	3845	0,96	1541	0,39	1728	0,43	578	0,14	847	0,21	400 171
Ida-Berliin	161 960	18,3	308 833	34,85	267 834	30,22	19 733	2,23	26 591	3,00	56 078	6,33	4065	0,5	23 565	2,66	9032	1,02	1558	0,18	–	–	2863	0,32	4070	0,46	886 182
Kokku	4 710 598	40,82	2 525 534	21,88	1 892 381	16,40	727 730	6,31	608 935	5,28	336 074	2,91	251 226	2,18	226 932	1,97	106 146	0,92	44 292	0,38	38 192	0,33	20 342	0,18	52 773	0,46	11 541 155

Mandaadid ringkondade kaupa:

Ringkond	Mandaadid	CDU	SPD	PDS	DSU	BFD	B90	DBD	G-UFV	DA	NDPD	DFD	VL
Rostock	21	7	5	5	1	1	1	1
Schwerin	15	6	4	3		1		1
Neubrandenburg	13	5	3	4				1
Potsdam	27	8	10	4	1	1	1	1	1
Frankfurt (Oder)	15	5	5	4		1
Magdeburg	30	13	8	4	1	1	1	1	1
Cottbus	21	9	4	4	1	1	1	1
Halle	44	19	9	6	1	4	1	1	1		1	1
Leipzig	33	13	7	5	3	2	1	1	1
Erfurt	31	17	6	3	1	1	1		1	1
Dresden	43	19	4	6	6	2	2	1	1	1	1
Karl-Marx-Stadt	45	20	7	5	7	3	1		1	1
Gera	16	9	3	2	1	1
Suhl	13	7	2	2	1	1
Ida-Berliin	33	6	11	9	1	1	2		1	1			1
Kokku	400	163	88	66	25	21	12	9	8	4	2	1	1

Liidupäeva mandaatide jagamiseks taasühinemise järel loeti valimistulemused uuesti üle, nüüd seati valimisringkondadeks uued liidumaad. See oli võimalik, kuna tulemused teatati kreiside tasemel, ning liidumaad lihtsalt taasloodi kreiside liitmise teel, iga kreisi tulemused liideti kokku liidumaa tulemuse saamiseks, millega määrati Rahvakoja liikmete arv, kes koopteeriti Liidupäeva.

Ringkond	CDU		SPD		PDS		DSU		BFD		B90		DBD		G-UFV		DA		NDPD		DFD		VL		Muud		Kokku
Mecklenburg-Vorpommern	486 038	36,34	313 020	23,40	305 123	22,81	31 947	2,39	47 981	3,59	31 678	2,37	65 422	4,89	26 785	2,00	8 152	0,61	6 849	0,51	5 193	0,39	2 218	0,17	7 161	0,54	1 337 567
Brandenburg	615 975	33,56	548 912	29,91	335 822	18,30	61 001	3,32	86 188	4,70	59 945	3,27	51 678	2,82	39 359	2,14	13 869	0,76	8 392	0,46	2 763	0,15	3 637	0,20	7 763	0,42	1 835 304
Saksimaa	1 506 832	43,41	522 580	15,05	472 037	13,60	454 298	13,09	197 644	5,69	102 987	2,97	65 274	1,88	60 667	1,75	32 282	0,93	13 711	0,39	13 955	0,40	5 348	0,15	23 739	0,68	3 471 354
Saksimaa-Anhalti	933 276	44,54	496 606	23,70	293 605	14,01	50 393	2,41	161 580	7,71	46 255	2,21	37 696	1,80	36 978	1,76	12 650	0,60	7 351	0,35	9 402	0,45	3 410	0,16	6 053	0,29	2 095 255
Tüüring	1 006 517	52,55	335 583	17,52	217 960	11,38	110 358	5,76	88 951	4,64	39 131	2,04	27 091	1,41	39 578	2,07	30 161	1,57	6 431	0,34	6 879	0,36	2 866	0,15	3 987	0,21	1 915 493
Ida-Berliin	161 960	18,30	308 833	34,85	267 834	30,22	19 733	2,23	26 591	3,00	56 078	6,33	4 065	0,5	23 565	2,66	9 032	1,02	1 558	0,18	–	–	2 863	0,32	4 070	0,46	886 182

AfDl jäi absoluutenamusest puudu üheksa kohta. Valitud Rahvakoda kogunes 5. aprillil 1990, presidendiks valiti Sabine Bergmann-Pohl (CDU). Kuna samal ajal saadeti laiali Riiginõukogu, sai temast ka Saksa DV riigipea kohusetäitja. Pärast neljapäevaseid nõupidamisi teatas CDU juht Lothar de Maizière, et moodustati AfD-SPD-BFD suur koalitsioon. 12. aprillil valiti de Maizière Saksa DV peaministriks 265 poolt- ja 108 vastuhäälega, 9 ei hääletanud. Koalitsioonil oli kahe kolmandikune enamus põhiseaduslike muutmiste lisamiseks.

G-UFV võitis kokku 8 mandaati, kuid ei jõudnud üksmeelele mandaatide jagamise osas, mispeale UFV lahkus ja kõik mandaadid jäid rohelistele, kes moodustasid ühise fraktsiooni B90ga. BFD ja NDPD moodustasid ühise fraktsiooni 27. märtsil. 4. augustil lakkas DA eksisteerimast ja fraktsiooni neli liiget said CDU liikmeteks, samamoodi ühines DBD CDUga 15. septembril. BFD-NDPD ühine fraktsioon liitus Lääne-Saksa FDPga 12. augustil.

Uus parlament võttis kiiresti vastu mitmed seadused: kohalikud omavalitsused 17. mail, valuuta- ja majandusliit Lääne-Saksamaaga 18. mail (jõustus 1. juulil), põhiseaduse parandused 17. juunil, 21. juunil moodustati Joachim Gaucki juhitud erikomitee Stasi laialisaatmiseks.

20. septembril 1990 võttis Rahvakoda 299:80 häältega vastu kaks-pluss-neli lepingu nelja teise maailmasõja võitjariikidega, mille Liidupäev oli juba vastu võtnud (442-47), millega liidendati kuus Ida-Saksamaa liidumaad Saksamaa Liitvabariigiga põhiseaduse artikli 23 alusel, seega lakkas Ida-Saksamaa pärast peaaegu 41-aastast tegutsemist eksisteerimast, koos sellega ka Rahvakoda. Leping jõustus 3. oktoobril 1990. Samal päeval koopteeriti 144 Rahvakoja liiget Liidupäeva (CDU 63, SPD 33, PDS 24, FDP 9, DSU 8, B90/G 7). Nende mandaat aegus kahe kuu pärast, kui toimusid uued Liidupäeva valimised.

CDU ja SPD Ida-Saksa harud ühinesid samanimeliste Lääne-Saksamaa parteidega, PDSist sai uus vasakpartei, DSU liikmed astusid CDUsse, B90/G jäi kuni 1993. aastani Ida-Saksamaa parteiks.